Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

    Vaatleme kolme litsentsi eeliseid, puudusi ja millist litsentsi kus kasutada. Ärivaraline litsents EULA (End User License Agreement - suletud lähtekoodiga). EULA eelised on  enamjaolt tarkvaraomanikel, saab kohandada litsensi tingimusi vastavalt nende vajadustele ja soovidele, annab ka suurema kontrolli tarkvara kasutamise üle näiteks piirata kasutamist või edasimüümist ja kui toimub litsentsi eeskirjade rikkumine siis on võimalik selle eest ka hüvitist saada. Loomulikult on EULA ka puudused mis on kasutajale kahjuks nagu tingimuste läbipaistvus, mida sageli kasutaja ei mõista või siis piirata kasutaja õigusi, nagu näiteks tarkvara kasutamist konkreetsetes sedmetes või  keelata tarkvara edasi müümist. EULA-d peamiselt kasutatakse komertstarkvaras, mis on suletud lähtekoodiga ning mida müüakse kliendile kindlate kasuts tingimustel. Põhilised tarkvarad on ärirakendused, op-süsteemid, kontoritarkvara ja ka mängud. EULA on võimalused tarkvaraomanikel kontrollida tarkvara kasutamist erinevatel turgudel või kui soovib omanik intellektuaalomandit kaitsta tuleks valida EULA.

    Teisene toob välja GNU General Public Licence (GPL) mis on üks levinumaid tugeva "copyleft" litsentsi tüüpe. Eelisteks on kindlasti vabadus ehk siis kasutamine, muutmine ja levitamine on vastavalt vajadustele. GPL-il on suur kogukonnatugi, et on võimalus kogukonnal teha arendust ja parandusi mis võib tähendada kiiremat arengut ja paremat tarkvara. GNL-li all olev tarkvaral peab olema kaasas kogu lähtekood mis tõstab tarkvara kvaliteeit ja vähendab arenduses vigu. Kuigi GPL on populaarne litsents ja see on aidanud kaasa paljudele avatud lähtekoodiga projektidele, on sellel ka mõned puudused. Litsentsi eeskiri on liialt pikk ja keeruline, võib tekkida probleeme teise litsentsidega, et kõik kood mis põhineb GPL-litsentsiga koodil tuleb avaldada GPL-i alt. See võib takistada erinevate litsentsidega tarkvara kombineerimist ja pärsib arendusprojektides arengut. Patenditud tehnoloogiates GNL kasutamine võib patendi omanik kaotada oma intelektuaalomani kaitse. Kus siis võiks see litsents kõige paremini sobida, ikka avatud lähtekoodiga projektides kus kogu kood on kättesaadav kõigile kelle selle projekti vastu huvi on. Sobib ka teaduslikel ja hariduslikel projektides, et ei pea muretsema autoriõiguste rikkumise pärast, on vabad käed katsetada, uurida. Sobi ka MTÜ-des kasutamiseks, et ei pea muretsema koodi komertsiaalse kasutamise eest mis võib takistada nende eesmärgi saavutamast.

    Viimasks toob välja BSD (Berkely Softwear Distribution) ilma "copyleft"-ita vabavaraline tarkvara litsents. BSD litsentsi all olevat tarkvara võib vabalt kasutada, muuta või levitada ja kasutaja ei ole kohustatud isegi litsentsi tingimusi järgima kui oma tööd avaldatakse. Ühilduvus teiste litsentsidega, seal hulgas ka GPL-ga mis tähendab, et ei teki probleeme ja vastuolusi teiste avatud lähtekoodi projektidega. Puudusteks on tarkvaradel on puudulik tagasiside ja on ka teadmata vigadest või turvaaukudest, ehk kasutamine on omal vastutusel. Kuna BSD on oma olemuselt sarnane GPL-iga siis ka kasutusalad on sarnased, sobib hästi ärikasutuses lihtne ja paindlik, hariduses ja teadustöös kus vajatakse avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamist ja kui ei soovita rangeid tingimusi. Sobib ka ideaalselt kasutada platvormina tarkvaraarenduses kuna see võimaldab tarkvara muuta ja leiendada vastavalt vajadusele.