IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

    Klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom ja erialane kutsetunnistus on kõik olulised tööandjate jaoks, kuid erinevad oma fookuses ja eesmärkides. Klassikaline kõrgkoolidiplom on laiapõhjaline õppekava, mis annab õpilastele teadmised paljudest valdkondadest. See annab tugeva teoreetilise tausta ja õpetab üldisi oskusi, nagu analüütiline mõtlemine ja probleemide lahendamine. Klassikaline kõrgkoolidiplom on kõige kasulikum neile, kes soovivad karjääri akadeemilises maailmas või teadusvaldkonnas, kuid see võib olla ka kasulik mitmesugustes muudes töövaldkondades, sealhulgas IT-s.                          Rakendus-/kutsekõrgkoolidiplom on tavaliselt spetsialiseerunud õppekava, mis valmistab õpilasi ette konkreetse kutse jaoks. See annab praktilisi oskusi ja kogemusi, mis on vajalikud konkreetse valdkonna töötamiseks. See on ideaalne nendele, kes soovivad jätkata karjääri konkreetsetes kutsealades, näiteks programmeerimises, võrguhalduses või andmebaasi haldamises. Er

     Vaatleme kolme litsentsi eeliseid, puudusi ja millist litsentsi kus kasutada. Ärivaraline litsents EULA (End User License Agreement - suletud lähtekoodiga). EULA eelised on  enamjaolt tarkvaraomanikel, saab kohandada litsensi tingimusi vastavalt nende vajadustele ja soovidele, annab ka suurema kontrolli tarkvara kasutamise üle näiteks piirata kasutamist või edasimüümist ja kui toimub litsentsi eeskirjade rikkumine siis on võimalik selle eest ka hüvitist saada. Loomulikult on EULA ka puudused mis on kasutajale kahjuks nagu tingimuste läbipaistvus, mida sageli kasutaja ei mõista või siis piirata kasutaja õigusi, nagu näiteks tarkvara kasutamist konkreetsetes sedmetes või  keelata tarkvara edasi müümist. EULA-d peamiselt kasutatakse komertstarkvaras, mis on suletud lähtekoodiga ning mida müüakse kliendile kindlate kasuts tingimustel. Põhilised tarkvarad on ärirakendused, op-süsteemid, kontoritarkvara ja ka mängud. EULA on võimalused tarkvaraomanikel kontrollida tarkvara kasutamist er

       Ise arvane, et parimana toimiv intelektuaalomandimudeli komponet on litsents.  Kuna seda kasutades on sul ikkagi võimalust oma ideed ellu viia, näiteks patendi puhul on asi keerulisem kui tahtes kindlasti oma ideed teostada, kus pead leidma need augud mis ei katuks olemas oleva patendiga. Litsensist saab kasu mõlemad pooled nii litsensi andja kui saaja, kaalukaus on muidugi andjal sest tal ei pea olem mitte midagi muud kui litsents ise ja tulu ongi olemas. Litsensi olemasolust on ka märk, et see mudel või olla toimiv, et kes ikka tahaks neid nii sama teha, kuigi jah see ei garanteeri 100% edu tootele või teenusele.      Autoriõigused on intelektuaalomandimudeli komponet mis kaitsevad loovtööd nagu kirjandus-, kunsti-, muusika-, filmi- ja tarkvarateosed. See vajaks kohendamist, kuna on tänapäeva digiajastule jalgu jäänud nagu veebisaidid, voogedastusteenused ja sotsiaalmeedia platvormid.Puudub ka selged eeskirjad autoriõiguste litsensi tasude jagamise kohta ja õiglane kasutamine

Ole inimene  - see peaks ütlema kõik. Inimene (Homo sapiens)  mõtlev inimene või tark inimene igatahes kui sa oled seda siis ülejäänud võrgusuhtlemiste käskude järgimine ei tohiks probleemi olla. Eks need sõimamis, halvustamisi jne. tuleb ette rohkem neil kes oma emotsioonidel laseb enda üle kontrollida. Inimeseks olemine ei tähenda seda kui sul on kaks jalga all ja oskad rääkida vaid sa omad ka mõtlemis funktsiooni. Nii palju kui ma sotsiaalmeedias mingit päeva kajalist uudist olen lugenud ja siis ka kommentaare lugenud mis teised arvavad, see mis pilt avaneb pole küll mõtleva inimese poolt kirjutatud. Tihti lugu ongi mõni avalik foorum või sotsiaalmeedias olev arutelus rohkem "auru välja laskmine" kui sisukas jutuajamine vastavalt teemale. Et enne ENTER klahvi vajutamist võiks tõsiselt mõelda kas on seda väär. Eks inimeseks olemine tundub lihtne aga reaalsus on midagi muud. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust  - see on ajas kaotanud oma tähtsust võrreldes selle aj

        Ei olnud see nii lihtne leidmaks sellist meediat mis on pildis ja kellel oleks vähene uuemeedia väljaandjad, otsustasin võrrelda kahte Eesti raadio jaama, et kumb siis aktiivsemalt kasutab uuemeedia võlusi. Raadio Elmar ja Power Hit raadio, et kui palju või vähe paistavad välja väljaspool raadio kuulamist. Mõlemal raadio jaamal on oma veebileht, Facebooki ja Instagrami konto. Kuulamis statistikat kahjuks ei leidnud kusagilt, siis oleks ehk paremaid järeldusi saanud teha uuemeedia kasutusest. Ainuke võrdlus punkt oli Facebooki lehel olev jälgijate ja meeldimiste järgi mis on neil hämmastavalt sarnane Raadio Elmar 58 tuhat meeldimist ja 59 tuhat jälgimist vs Power Hit raadio 59 tuhat meeldimist ja 58 tuhat jälgimist, ehk siis kuulajaid võiks ka olla sarnaselt kuna ise raadio kuulaja ei ole enam, kui siis autoga sõites taustal mängib, ei oska ka arvata millist raadiojaama rohkem kuulatakse.     Sirvides Raadio Elmari kodulehte siis see on tunduvamalt sisukam erinevad saadete järel

    Üks  vanemaid tänapäeval kasutuses olev IT tehnoloog mille otsesene seos on internetiga on e-post (email).   Aasta 1971 kui Ray Tomlinsonile keda nimetatakse e-posti ideoloogiliseks isaks tuli selle ideega välja, töötades ARPANETis, valitsuse rahastatud uurimisprojektis, millest lõpuks sai internet. Sel ajal sai sõnumeid jätta ainult sama arvutit kasutavatele inimestele. Tomlinson lõi programmi, mis andis kasutajatele võimaluse saata sõnumeid ühendatud arvutite vahel süsteemis ARPANET. Tomlinsoni võttis ka @-sümboli kasutusse mis on siiani kasutuses e-posti aadressis.      Ei läinud kaua, kui keegi leidis viisi, kuidas e-posti raha teenimiseks kasutada. Gary Thurek teenis tiitli "rämpsposti isa" pärast seda, kui saatis sadadele ARPANETi kasutajatele pealesunnitud meiliturundussõnumi. Ta reklaamis Digital Equipment Corporationi uut toodet. Thurek väidab, et  teenis müügilt 13 miljonit dollarit.       Hilisemast perjoodist võiks mainida  2004 aastal ilmavalgust  näinud  Gma